Veiniseiklus

Juhhei, oled midagi kuulnud Rioja veinipiirkonnast? Nüüd on võimalus sellega tutvuda. Eestimaa metsadesse on peidetud Rioja veinipiirkonna tuntuimad veinid. Kust neid leida, kuidas nendeni jõuda?

Veinid

Vein kütkestab, hurmab ja ahvatleb rohkem kui ükski teine jook maailmas!Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel ning seda pea 8000 aastat tagasi!

Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakkasid käärima ja kui mahl välja jooksis, jätkus käärimine pärmiseente toimel. Mõne päeva pärast meenus perenaisele savipott ja ta kustutas janu poti põhja valgunud vedelikuga. Maitse ise polnud eriti kiita, aga naine tundis, et ta tuju tõuseb. Nii sündiski esimene vein.

Esimene veinikaupmees aga, võis elada ühes praeguses Lõuna-Iraagi territooriumil asuvas linnas, mis asub Tigrise või Eufrati jõe ääres. Seal niisutati jõevee abil põlde ja nii loodi soodasad tingimused viinamarjade kasvuks. Esialgu laeti savinõud, mis täidetud nõidusliku vedelikuga, bambuspaatidesse ja saadeti allavoolu suurtesse lõunapoolsetesse linnadesse, kus vein levis väga kiiresti.

Alul valmistasid veini ainult rikkad egiptlased, siis juba kreeklased ja seejärel ka roomlased. Nende valmistatud vein oli magus, alkoholiprotsent väiksem ja sageli segati veini teiste ainetega, näiteks mee, vürtside ning koguni mereveega!

Rooma keisririik ja selle hästi arenenud transpordivõrk soodustas nii veinikaubandust kui ka viinapuude levikut Prantsusmaale ja Hispaaniasse. Veini levikule aitasid kaasa ka uuenenud vedelikumahutid, mida oli kergem ja turvalisem transportida (algselt transporditi veini tõesti pikkades kitsastes savivaasides, mida nimetati amforateks. Keltide leiutatud puutünnid ilmusid alles 2 saj. pKr.).

Juba meie ajaarvamise 3. saj. lõpuks, valmistati veini praegu traditsioonilisteks peetavates veinipiirkondades: Boreaux?, Burgundia, Moseli orus je Jerézis. Suure töö veini levitamisel ja ka valmistamisel tegid ära mungad kloostrites. Mungad tegelesid kloostrile pärandatud viinamarjaistandustes loodusvaatlustega ja tänu sellele aitas nende uurimistöö paremini mõista ning edendada viinamarjakasvatust. Kloostri külastajad maitsesid veine ja munkade kuulsus levis, ergutades nõudlust nende toodangu järele.

20 saj. algul peeti veini Hispaanias vaid põllumajandussaaduseks, mida toodeti koos kartulite ja tomatitega. Tähtsaim oli pigem kvantiteet kui kvaliteet, vein oli üks arvukatest maitselisanditest lõunasöögi juurde. Veinimarke oli vähe ja ka veinipiirkondi vaid paar: Jerés ja Rioja. Ebro jõe äärne Rioja piirkond on siiski tuntud juba rohkem kui sada aastat ja just selle tõttu, et seal toodetavates veinides on kõik erakordselt bodega´s esmaklassiline. Veine valmistatakse oma piirkonnas kasvatud viinamarjadest. Rioja veinipiirkond jaguneb omakorda veel kolmeks viinamarjakasvatuspiirkonnaks: Rioja Alta, Alavesa ja Rioja Baja. Igal piirkonnal oma ajalugu ja parimatest parimad veinitootjad. Ka veini vanusele seatavad nõuded on Riojas karmimad kui mujal Hispaanias.

Traditsioonilised Rioja veinid on väga rikkalikud, vürtsikad, tammised ja aromaatsed.


Pildid

Loe lisaks
www.aktiivnepuhkus.ee

Abiks anname kaasa GPS- seadme ja lahendamist vajavad legendid.

Värske õhk, head sõbrad - tuttavad, parimatest parim Rioja vein? Mmm....!