Ajalugu

Nelijärve on saanud kohanime tänu sellele, et oosiaheliku harjalt avanes vaade korraga neljale kaunile metsajärvele: Urbukse, Sisaliku, Ahvena ja Purgatsi järvele.

Looduskauni koha avastas 1930 ndatel aastatel geograaf, kooliõpetaja ja maateadusõpikute kirjutaja, omaaegne kuulus Kõrvemaa uurija Jakob Kents.  Ta tutvustas  Nelijärvet tollasele Eesti Wabariigi presidendile Konstantin Päts´ile, kelle korraldusega hakati siia rajama “Turistide Kodu”.  Ehitamist teostas Sihtasutis “Turismi keskkorraldus Eestis” vabariigi presidendi K. Päts´i poolt eraldatud summadega. 1938. aastal valminud maja (arhitekt Artur Perna) sai Eesti eliidi seas kohe populaarseks puhkekohaks nii suvel kui ka talvel. Turistide Kodus oli 11 võõrastetuba kokku 32 voodiga, söögisaal, suur eeskoda, teenijate ja ökonoomi eluruumid, 3 dushiruumi, 1 vannituba ja suur rõdu. Muude kõrvalruumide hulgas leidus ka ruumikas panipaik suuskade jaoks. Majas oli keskküte, veevärk ja elekter. Hoone maksumus eelarve järgi oli 71291 kr., sisustus 8228 kr. Samal ajal avati ka Nelijärve raudtee peatus ja ehitati tee rongipeatusest Turistide Koduni. President kinkis kodule ka 2 luike, kelle eluasemeks sai Purgatsi järv. Luiged näisid avara veteväljaga päris rahul olevat, kuna Kadrioru tiigid , kust nad toodi, olid neile liiga kitsad.

Hiljem tegutseti Nelijärve Puhkekodu nime all ja alates aastast 1948 sai koht nimeks Aegviidu – Nelijärve turismibaas ( voodikohti oli siis juba 90 ). Tolleaegsete asutuste ametiühingud väljastasid nii suvel kui talvel 7 päevaseid tuusikuid, mis maksid 7 rubla. Turismibaas töötas üleliidulises süsteemis ja siia toodi ka turismigruppe Kesk-Aasiast Siberini. Suusaradade aktiivsed kasutajad olid nii kohalikud kui ka harrastajad ning klassikalised suusarajad sõideti sisse suusatajate endi poolt. Kõhumurede eest hoolitses kohvik-söökla Päkapikk Nelijärve tee alguses oma ilmpikkade järjekordadega (lõuna maksis umbes 50 kopikat). Pärast tundidepikkuseid suusasõite jäi laupäevaõhtutel jaksu ka turismibaasi saalis vana klaveri või akordioni saatel tantsu lüüa. Nii sündis siin 1960 -ndatel Gennadi Podelski  kuulus laul „Vana klaver“ – suusabaasis on tantsupidu… , sõnade autor Uno Laht.

2003. aastal renoveeriti maja täielikult ja praegu tegutseb külalistemaja Pääsu Villa nime all Nelijärve Puhkekeskuse koosseisus.

„Tihe okaspuumets varjab eemalt kodu ränduri eest. Ta kasvab su silme ette äkki kui nõialoss. Õu on tilluke, liivatatud, ka alla järvele viivad terrassid on kaetud liivaga. Ja järv ise – sügav, must teda ümbritsevate puudega on kui silm metsatihnikusse pistetud. Rannas kaks värskelt värvitud lootsikut ketis, eemal järvel väike punase katusega luikedemajake. Veepind on nii puhas, läikiv – ja sile nagu oleks ta poleeritud: kui kõlaks valss oleks isu ta pinnal tiirelda kui põrandal. Õhk täis okaspuude vaigulist lõhna, vaiksed teerajad meelitamas metsa. Inimene, kes armastad loodust ja rahu, ära jäta Aegviidu Turistide Kodu külastamata!“ (M. Kiivet, 1939)

1938.a. ehitati Turistide kodu – praegune Pääsu Villa, renoveeritud 2003.a.

1939.a. ehitati paadisild ja vettehüppetorn

1946.a. ehitati rannahoone ujula ja saun – praegune Rannamaja, ehitatud uuesti 2002.a., remont 2008.a.

1950.a. ehitati hall suvemaja – praegune Järvemaja, ehitatud uuesti 2010.a., II korruse toad valmisid jaanuar.2012.a.

1954-1968.a. suusahüppetrampliin Nelijärve mäel

1956.a. ehitati roheline suvemaja – ootab renoveerimist

1964.a. ehitati suvemajad “Krokodill” ja “Dinosaurus” – alles ainult vundamendid

1969.a. ehitati suvemajad „Krabid“ – praegused puhkemajad aastaringses kasutuses, ehitatud uuesti 2006.a.

1980.a. ehitati nelja korruseline turismibaasi magamiskorpus – praegune hostel, renoveeritud 2008.a. ja 2016.a.

1985.a  ehitati restoranihoone – praegune Peamaja, renoveeritud, seal asuvad pubi, suur saal, Mooni, Metskannikese, Piibelehe ja Pikniku saalid

Nelijärvel  ja  Nelijärvest  on loodud mitmeid laule:

1960 ndatel   „Vana klaver“ – suusabaasis on tantsupidu…

Valter Ojakäär´u raadiosaates meenutab laulu “Vana klaver ” sõnade autor Uno Laht helilooja Gennadi Podelski  meloodia  sünnilugu 1960-ndatel  Nelijärve Puhkekodus.
http://arhiiv.err.ee/vaata/vikerkaar-kulaline-on-uno-laht (Helisalvestist kuula  alates  17:30)

„Vana Klaver“ Kalmer Tennosaare esituses:

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED KIIRUISUTAMISES 1959.A.

20.veebruaril 1959.a. toimusid Nelijärvel Purgatsi järvel Eesti Meistrivõistlused kiiruisutamises. Osales ka  Ants Antson (1964.a. OM Innsprukis 1500 m  olümpiavõitja), kes noppis enamus aladelt kuldmedaleid. Et rada tuleks sile, selleks kasteti järvejääd kuuma veega. Millega 1959.a. nii palju kuuma vett tehti, ei ole teada.

Allikas ESBL

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED ORIENTEERUMISJOOKSUS 1959.A.

27.septembril 1959.a. toimus Nelijärvel esimene Eesti meistrivõistlus orienteerumisjooksus. Startis 33 naist ja 47 meessportlast, kellel pidi kaasas olema vile ja mall. Meestele oli rajale paigutatud 5 ja naistele 3 kontrollpunkti.
Võistluse tulemused ja medalivõitjad.

Naised: 7km 3 KP (maastikul tuli läbida ca 10 km):
1. Ülle Rooba (Tallinn I) 1:16.34
2. Tiiu Arumeel (Dünamo)1:22.43
3. Tiina Ehala (Tartu I) 1:24.57
4. Maire Miljan (Tartu I) 1:26.53

Mehed 10 km 5 KP (maastikul tuli läbida ca 13 km):
1. Riola Koppel (V-Maarja) 1:08.53
2. Eduard Leppik (V-Maarja) 1:09.53
3. Madis Aruja (Tartu 1)1:10.03

Kümme aastat hiljem e. 27. septembril 1969, kui tähistati EOF-i kümnendat aastapäeva, peeti Nelijärvel nn kümne aasta jooks, kus võistlesid uuesti need, kes olid osa võtnud esimestest Eesti meistrivõistlustest. Ka kohtunikud olid needsamad, kes kümme aastat varemgi. Seekord tulid võitjaks juba “tõelised orienteerumissportlased” — Ülle Kerem (Rooba) ja Madis Aruja.

MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED SPINNINGU JA LENDÕNGE HEIDETES 2016.A.

18-21 august 2016 toimusid Nelijärvel Purgatsi järve peal maailmameistrivõistlused spinningu- ja lendõnge heidetes täpsuse ja kauguse peale.

Vaata videot SIIT

Loe edasi SIIT.

18.08.2017 toimus Kõrvemaa filmiõhtute raames Purgatsi järvel draakonipaatide show, lõbusõit ja paadikino.