EestiEnglishРусский

Ajalugu

Nelijärve on saanud oma nime tänu sellele, et oosiaheliku harjalt avanes vaade korraga neljale järvele: Urbukse, Sisaliku, Ahvena ja Purgatsi järvele.

Looduskauni koha avastas 1930 ndatel aastatel geograaf, kooliõpetaja ja maateadusõpikute kirjutaja, omaaegne kuulus Kõrvemaa uurija Jakob Kents.  Ta tutvustas  Nelijärvet tollasele Eesti Wabariigi presidendile Konstantin Päts´ile, kelle korraldusega hakati siia rajama “Turistide Kodu”.  Ehitamist teostas Sihtasutis “Turismi keskkorraldus Eestis” vabariigi presidendilt K. Päts´ilt saadud summadega. 1938. aastal valminud maja (arhitekt Artur Perna) sai Eesti eliidi seas kohe populaarseks puhkekohaks nii suvel kui ka talvel. Turistide Kodus oli 11 võõrastetuba kokku 32 voodiga, söögisaal, suur eeskoda, teenijate ja ökonoomi eluruumid, 3 dushiruumi, 1 vannituba ja suur rõdu. Muude kõrvalruumide hulgas leidus ka ruumikas panipaik suuskade jaoks. Majas oli keskküte, veevärk ja elekter. Hoone maksumus eelarve järgi oli 71291 kr., sisustus 8228 kr. Samal ajal avati ka Nelijärve raudtee peatus ja ehitati tee rongipeatusest Turistide Koduni. President kinkis kodule ka 2 luike, kelle eluasemeks sai Purgatsi järv. Luiged näisid avara veteväljaga päris rahul olevat, kuna Kadrioru tiigid , kust nad toodi, olid neile liiga kitsad.

Hiljem tegutseti Nelijärve Puhkekodu nime all ja alates aastast 1948 sai koht nimeks Aegviidu – Nelijärve turismibaas ( voodikohti oli siis juba 90 ).

2003. aastal renoveeriti maja täielikult ja praegu tegutseb külalistemaja Pääsu Villa nime all Nelijärve Puhkekeskuse koosseisus.

 

1938.a. ehitati Turistide kodu – praegune Pääsu Villa, renoveeritud 2003.a., III korruse toad valmisid 02.2015.a

1939.a. ehitati paadisild ja vettehüppetorn

1946.a. ehitati rannahoone ujula ja saun – praegune Rannamaja, ehitatud uuesti 2002.a. ja põhjalik remont 2008.a.

1950.a. ehitati hall suvemaja – praegune Järvemaja, ehitatud uuesti 2010.a., II korruse toad valmisid 01.2012.a.

1956.a. ehitati roheline suvemaja – ootab renoveerimist

1964.a. ehitati suvemajad “Krokodill” ja “Dinosaurus” – alles ainult vundamendid

1969.a. ehitati suvemajad „Krabid“ – praegused puhkemajad aastaringses kasutuses, ehitatud uuesti 2006.a.

1980.a. ehitati nelja korruseline turismibaasi magamiskorpus – praegune hostel, renoveeritud 2008.a., 2016.a.

1985.a  ehitati restoranihoone – praegune Peamaja, kus asuvad pubi, suur saal, Mooni, Metskannikese, Piibelehe ja Pikniku saalid

 

Nelijärvel  ja  Nelijärvest  on loodud mitmeid laule:

1960 ndatel   „Vana klaver“ – suusabaasis on tantsupidu…

Valter Ojakäär´u raadiosaates meenutab laulu “Vana klaver ” sõnade autor Uno Laht helilooja Gennadi Podelski  meloodia  sünnilugu 1960-ndatel  Nelijärve Puhkekodus.
http://arhiiv.err.ee/vaata/vikerkaar-kulaline-on-uno-laht (Helisalvestist kuula  alates  00:17:30)

„Vana Klaver“ Kalmer Tennosaare esituses:

 

Vana klaver

Viis: Gennadi Podelski

Sõnad: Uno Laht

 

suusabaasis on tantsupidu
see toimub siin igal õhtul
noorte kehade vallatust ruum on täis
ja villaste sokkide lõhna
nurgas mustendab kaaneta klaver
keda lokkides lontkõrv piinab
vana klaver teeb meele nii haledaks
et võtaks või peatäie viina

akna taga on härmatand kuused
üle järve viib kuuvalge rada
vana klaver kas metsade muusikat
sa veel suudaksid tunnetada

aastaid tagasi talvehommikul
küllap mäletad vanapoiss niigi
hästi tasa sest kõik alles magasid
sinul mängiti killuke Grieg’i

juba siis olid klahvid sul kollased
hääl kui armstrongil katkev ja kähe
juba siis näisid üdini tülpinud
ega meie sind sõtkunud vähem

ent sel ammusel talvehommikul
nüüd ma reedan sind, ära solvu
ühe armunud näitsiku sõrmede all
sa ohkasid just nagu Solveig
praegu teeskled, et hambad ristis
vastu tahtmist ja tõdedeta
sa klimberdad sheike tvistideks
ära loodagi, sõber mind petta
südaööni sa kibestund ilmel
uut põlvkonda hullutad nüüdki
aga hommikul neljal käel mängijaid
ikka jälgid sa kaaneta küünik

Nelijärve laul

Viis: Hele Rei – kauaaegne Nelijärve töötaja
Sõnad: Ants Tosin

Kaob metsasülle neli kaunist järve,

kus vesiroose, linnulaulu viit,

head metsavaikust, sillerdavaid värve

võib igal hetkel kaasa võtta siit.

 

Ref. Kes pelgab linna, kardab krussis närve

ei sõnu helli üles leia suult,

võiks hinges kanda nelja sinist järve,

mis täis on igatsust, hellust, päikest, tuult.

 

Kui päev on hall ja andestust ei leita

ning pilk ei toeta teise pilgu keelt,

võid muremõtted Nelijärve heita

ta lohutaks ja julgustaks su meelt.

 

Kuula Nelijärve laulu Ané esituses:

 

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED KIIRUISUTAMISES 1959.A.

20.veebruaril 1959.a. toimusid Nelijärvel Purgatsi järvel Eesti Meistrivõistlused kiiruisutamises. Osales ka  Ants Antson (1964.a. OM Innsprukis 1500 m  olümpiavõitja), kes noppis enamus aladelt kuldmedaleid. Et rada tuleks sile, selleks kasteti järvejääd kuuma veega. Millega 1959.a. nii palju kuuma vett tehti, ei ole teada.

 

HooaegSpordiala TüüpKohtSportlaneVõistlusalaTulemus
1959KiiruisutamineEMV1Ants Antson, Tallinna KalevM 500 m49,620.02.1959
Aegviidu-Nelijärve
1959KiiruisutamineEMV1Ants Antson, Tallinna KalevM Suur mitmevõistlus220,41320.02.1959
Aegviidu-Nelijärve
1959KiiruisutamineEMV1Ants Antson, Tallinna KalevM 10 000 m20.42,220.02.1959
Aegviidu-Nelijärve
1959KiiruisutamineEMV1Ants Antson, Tallinna KalevM 5000 m9.33,720.02.1959
Aegviidu-Nelijärve
1959KiiruisutamineEMV1Ants Antson, Tallinna KalevM 1500 m2.34,020.02.1959
Aegviidu-Nelijärve

Allikas ESBL

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED ORIENTEERUMISJOOKSUS 1959.A.

27.septembril 1959.a. toimus Nelijärvel esimene Eesti meistrivõistlus orienteerumisjooksus. Startis 33 naist ja 47 meessportlast, kellel pidi kaasas olema vile ja mall. Meestele oli rajale paigutatud 5 ja naistele 3 kontrollpunkti.
Võistluse tulemused ja medalivõitjad.

Naised: 7km 3 KP (maastikul tuli läbida ca 10 km):
1. Ülle Rooba (Tallinn I) 1:16.34
2. Tiiu Arumeel (Dünamo)1:22.43
3. Tiina Ehala (Tartu I) 1:24.57
4. Maire Miljan (Tartu I) 1:26.53

Mehed 10 km 5 KP (maastikul tuli läbida ca 13 km):
1. Riola Koppel (V-Maarja) 1:08.53
2. Eduard Leppik (V-Maarja) 1:09.53
3. Madis Aruja (Tartu 1)1:10.03

Kümme aastat hiljem e. 27. septembril 1969, kui tähistati EOF-i kümnendat aastapäeva, peeti Nelijärvel nn kümne aasta jooks, kus võistlesid uuesti need, kes olid osa võtnud esimestest Eesti meistrivõistlustest. Ka kohtunikud olid needsamad, kes kümme aastat varemgi. Seekord tulid võitjaks juba “tõelised orienteerumissportlased” — Ülle Kerem (Rooba) ja Madis Aruja.

 

MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED SPINNINGU JA LENDÕNGE HEIDETES 2016.A.

18-21 august 2016 toimusid Nelijärvel Purgatsi järve peal maailmameistrivõistlused spinningu- ja lendõnge heidetes täpsuse ja kauguse peale.

Vaata videot SIIT

Loe edasi SIIT.

 

 

18.08.2017 toimus Kõrvemaa filmiõhtute raames Purgatsi järvel draakonipaatide show, lõbusõit ja paadikino.