EestiEnglishРусский

Vaatamisväärsused


Frozen Lake Purgatsi during the wintertime in estonia

 

Nelijärve järvestik

Nelijärve järvestik

Seitsmest järvest koosnev Nelijärve järvestik asub Nelijärve Puhekeskuse külje all mägede vahel. Nelijärve järvestik jääb Kõrvemaa maastikukaitseala põhjaossa, järvede koosseisu kuuluvad Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse järv, Sisaliku järv, Purgatsi järv, Ahvenajärv ja Linajärv.

Purgatsi järve ääres asub Nelijärve Puhkekeskus

järve pindala 4,7 ha

pikkus 330 m , laius 180 m , keskmine sügavus 5,3 m , suurim sügavus 13 m

Kohanimi Nelijärve tekkis tänu sellele, et oosiaheliku harjalt avanes vaade korraga neljale järvele: Urbukse, Sisaliku, Purgatsi ja Ahvenajärvele.

PRESIDENDIRADA  Aegviidu – Nelijärve – Jäneda   pikkus 10 km

Presidendi rada

Nelijärve turistide kodu mõtte algataja oli Eesti Wabariigi esimene president Konstantin Päts. Oluline oli ka tema panus piirkonna arendamisel ja populariseerimisel ning Jäneda Põllutöökeskkooli rajamine ja selle kooli hea käekäigu eest hoolitsemine kogu oma presidentuuri vältel. 1935.a. algatasid Jäneda Põllutöökooli poisid ülemaalised põllutöökeskkoolide meistrivõistlused suusatamises. Samas koolis õppis ja traditsioone järgis 27. lennu vilistlane, president Arnold Rüütel. Seega on kaks Eesti presidenti käinud mööda neid metsaradu, kus kulgeb ka nn. “Presidendi matkarada”. Presidendirada algab Aegviidu jaama juurest, ületab Piibe maantee 37,7 kilomeetriposti juurest, läbib RMK Nikerjärve telkimisala,  möödub Nelijärve Puhkekeskusest ja jõuab lõpuks välja Jäneda mõisa juurde.

Nelijärve Puhkekeskus asub metsade ja mägede vahel lookleva 10 km pikkuse Aegviidu-Nelijärve-Jäneda Presidendi raja keskpunktis. Rada on tähistatud siniste noolte ja viitadega. Iga kilomeeter lõpeb vahva puuskulptuuriga, olgu see karu, notsu  või öökull jne. Alustades matkaga Nelijärvelt Aegviidu suunas tuleb teekonna pikkuseks edasi-tagasi 9 km, Jäneda poole liikudes saab edasi-tagasi matkata  10 km.  Talvisel ajal ja soodsatel lumistel ilmastikuoludel on rajamasin sisse sõitnud nii klassika kui ka vabastiilis suusaraja. Valgehobusemägi asub Nelijärvest 9,5 km kaugusel.

 

 

KERGLIIKLUSTEE    Aegviidu – Nelijärve – JänedaAegviidu-Nelijärve Presidendirada ja kergliiklustee

Piibe maantee ääres looklev asfalkattega kergliiklustee kulgeb läbi Aegviidu – Nelijärve  ja Jäneda, pikkusega umbes 7 km.

Kuna maantee on sellel lõigul üsna kurviline siis pakub ka kergliiklustee huvitavaid elamusi ning väikseid tõuse ja languseid.

Nelijärve Puhkekeskus asub kergliiklustee keskpunktis ja puhkekeskuse juurest on kergliiklusteeni 400 m.

 

Aegviidu siniallikad

Ooside vahel väikeses rabas on allikajärvik, kus leidub üle 20 allikalehtri. Allikajärve kaldad on kohati õõtsikulised, kus leidub peaaegu kinnikasvanud allikaid. Mõnes allikalehtris on vesi rohekassinine, mõnes näeme kõdunenud puutüvesid, milledel on allikalupja. Allikate juurde on tehtud laudtee. Väga ürgse loodusega allikaala. Järvest voolab välja oja, mis suubub Jänijõkke.

Nelijärvelt on siniallikatele 2 km. Metsarada on tähistatud 2015.a. sügisel metsas punase-valgetriibuliste lintidega puude küljes.

 

 

 

 

Vaatamisväärsuste ja loodusradade kaart

Nelijärve Puhkekeskuse läheduses asuvad vaatamisväärsused ja loodusrajad.

A.H. TAMMSAARE MUUSEUM  Vargamäel

29. jaanuaril 1978.a. avati kirjanik Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäeval muuseum. Taastatud hoonetekompleksi olid uuesti ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse olid rajatud matkarajad.  Nelijärvelt on muuseumisse 22 km ( Vetepere küla Albu vald).

 

 

RMK Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala

RMK Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal – saab nii matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsisemalt treenida kui niisama jalutada. Rohkelt võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele-marjulistele.

 

RMK Aegviidu Looduskeskus

Aegviidu Looduskeskuses jagatakse infot piirkonna puhkevõimaluste kohta ning viiakse läbi loodusõppeprogramme. Looduskeskuse tagant saab alguse Sõõriksoo loodusrada. Aadress Jaama 7, Aegviidu. Nelijärvelt on looduskeskusesse 3,6 km.

 

RMK  Sõõriksoo loodusrada

Aegviidu Looduskeskuse juurest algab Sõõriksoo loodusrada, mis on 1,5 km pikk läbides nii metsa kui ka Rehessaare raba. Raja metsaalune osa (ca 700 m ring) on läbitav ka ratastooliga mööda invalaudteed. Rada on hästi tähistatud ja rajal saab hakkama ka ilma retkejuhi abita. Nelijärvelt on raja alguspunkti 3,7 km.

Sõõriksoo loodusrada

 

 

RMK Nikerjärve telkimisala

Aegviidu ja Nelijärve vahel Nikerjärve lähedal paiknev telkimisala on sobiv peatuspaik RMK matkatee läbijatele ja telkijatele.

Nikerjärve telkimisalast 1,5 km kaugusel asub Nelijärve Puhkekeskus, kus pakutakse telkimisele vahelduseks majutust 2-3 kohalistes tubades, puhkemajades või Pääsu Villa tubades,  toitlustamist pubis, pesemisvõimalusi dushi all, ka riiete pesemist ja erinevaid leilisaunu. Purgatsi järves saab ujuda ja paadi- või vesirattaga sõita. Lisaks piljardit, koroonat, ping pongi, rannavollet või jalgpalli mängida, jalgrattaid ning tõukerattaid laenutada, akusid laadida jm.  Talvisel ajal saab soodsatel ilmastikuoludel suusatada ja uisutada. Puhkekeskus on avatud 24 tundi ööpäevas aastaringselt.

 

Rehesaare rändrahn

Rehessaare rändrahn ehk Saunasaare kivi (ka Rehessaare Suurkivi, Saunakivi) on  looduskaitsealune graniidist rändrahn, mis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Kõrvekülas, Mägede küla piirist 400 m  ida pool metsade keskel.

Ümbermõõt 24,8 või 26 m, pikkus 10,0 m, laius 4,9 m ja kõrgus 5,2 või 6,0 m. Maht umbes 170 m3.

Rahvapärimuse järgi on tegu Kalevipoja viskekiviga. Rahvajutu järgi ükskord Saunassaare Siim narrinud ja pilganud Kalevipoega. Kalevipoeg võtnud paraja lingukivi ja tahtnud seda kättemaksuks lennutada Aegviidu juurest Siimu sauna pihta. Viskajal aga libisenud jalg lehmakoogi peal ja kivi kukkunud Suurekivi saarde, kus ta praegugi asub.

Nelijärvelt on rändrahnu juurde 9 km.

 

RMK Uuejärve loodusrada

Algab Piibe maantee 32. kilomeetril, Uuejärve tee ääres.

Põhja-Kõrvemaa eriilmelisel ja huvitaval maastikul looklev rada on 6 km pikk. Näha saab erinevaid metsatüüpe, pinnavorme ning Nõukogude armeest jäänud sõjaväe laagripaika.  Nelijärvelt on raja alguspunkti 10 km.

Valgehobusemäe vaatetorn

Valgehobusemägi on Kõrvemaa kõrgeim tipp (107 meetrit) , asub Mägede külas, Albu vallas. 1976. aastal püstitati sinna 28 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb vaade üle Kõrvemaa. Mäe jalamile on rajatud Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus.  Nelijärvelt on Valgehobusemäele mööda autoteed minnes 13 km.

Huvitav teada: Ükskord kündnud Kalevipoeg Mägede küla serval oma hobusega. Lasknud hobuse sööma, ise heitnud puhkama. Hundid tulnud Röövliorust ja Hundiaukudest ning murdnud Kalevipoja valge hobuse maha. Looma kehast tekkinud mägi, mida kutsutakse Valgehobusemäeks. Mäelt lähevad alla hobuse jalgade taolised seljandikud. Pisut kaugemal metsa all on ka Kalevipoja künnivaod.

 

RMK Paukjärve loodusrada – vaatetorn

Rada on ringikujuline, tähistatud kollaste värvimärkidega puudel, rajal on 9 huvipunkti kirjeldustega, vaatetorn, telkimisala Paukjärve kallastel ( NB! autoparkla asub 1 km kaugusel telkimisalast ) . Vahelduvad erinevad metsatüübid – niiske ja hämar laanemets ning valguseküllane männi-palumets, rada on 5 km pikk. Nelijärvelt on raja alguspunkti 21 km.

 

RMK Kakerdaja raba

Kakerdaja raba on Lõuna- Kõrvemaa üks suuremaid rabasid. Rabamassiivi suurus on ca 1000 hektarit. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba lamab Kakerdaja järv. RMK loodusrada kulgeb läbi Kakerdaja raba, mööda Noku lõkkekohast ja teeb tiiru ümber väikese ja suure Kalajärve jõudes tagasi Noku lõkkekohta. Kakerdaja raba loodusrada on 8 km pikkune, millest 3,3 km on laudteed. Nelijärvelt on raba alguspunkti 18 km.

 

Aegviidu Jaam Anno 1870.a

Kõrvemaa südames paiknev Aegviidu hakkas arenema 17. saj Tallinn – Tartu tee äärde rajatud postijaama ümber. Aegwiidu Jaam Anno 1870 MTÜ haldab ja arendab Aegviidu jaamahoonet, veetorni ja sauna. Täielikult on renoveeritud ja külastajatele avatud saun. Renoveerimine on pooleli jaamahoones ja veetornis.

Aegviidu madalseikluspark 

2011 jaanuaris avati Aegviidus madalseikluspark. LEADER rahastuse toel rajatud seikluspark pakub aastaringselt meeleolukat tegevust vabas õhus nii suurtele kui väikestele. Seikluspargi vahetus läheduses asub rularamp ja kõlakoda. Aadress: Kase tn 8, Aegviidu. Nelijärvelt on Aegviitu 4 km.

 

 

 

Kõrvemaale on koondunud palju spordi- ja puhkekeskuseid – Nelijärve Puhkekeskus, Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, Aegviidu Puhkebaas, Jäneda Turism ja Musta Täku tall ning Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, Kivisaare Ratsatalu.

Populaarsed on ka Jäneda käsitöö- ja talulaadad, simmanid ning Presidendimatk 10 km pikkusel Aegviidu – Nelijärve – Jäneda vahelisel matka- ja suusarajal.

 

Piibe maantee  – ÜHTNE TURISMITEE

 

Piibe maantee

Piibe road  – Facebooki lehel saate kursis olla kõikide Piibe maantee ääres toimuvate üritustega.

Piibe maantee on sajandeid ühendanud kaht Eesti suurimat linna Tartut ja Tallinna. See tee oli laada-, kiriku-ja kõrtsitee, kus jagati maist rikkust ja taevalikku õndsust, kus varitsesid teeröövlid ja kelmid. See tee on näinud nii kuningaid kui soldateid, nii sõda kui rahu. See on koolitee, mida mööda käisid ja käivad ka tänapäeval teadmishimulised noored. Sellel teel võis kohata E.Lönnroti, A.H.Tammsaaret, K.E. v. Baeri, Ed.Vildet, G.H.Wellsi, O.Lutsu, A.Rüütel ja paljusi teisi nii meie rahvale kui ka kogu maailmale olulisi vaimuinimesi.

Tänase kiire elutempo juures on tervislik ja vaimukosutav võtta aeg korraks maha ja sõita Tallinnast Tartusse või vastupidi mööda ajaloolist Piibe maanteed, kus ei saa arendada suuri kiirusi, kuid mida korvavad erakordselt vaheldusrikas loodus ja  rohked mälestised, mis annavad läbilõike Eesti kultuuri-ja ajaloost.

4.juunil 2016 toimus järjekordne Piibe päev. Loe edasi SIIT.

 

Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum

Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum, mis on ehitatud kunagisele kirikumõisa hobusetalli vundamendile, avati 1999. aastal. Muuseumis võib näha 44 aastat kadunud olnud vana tuletõrjeühingu lippu, uut juubelilippu, fotosid, medaleid ja diplomeid. Nelijärvelt on Järva-Jaani 31 km.

 

Jäneda mõis 

Jäneda küla südameks on aastaid olnud Jäneda mõis. Viimane mõisahoone on ehitatud Johan von Benckendorfi poolt aastatel 1913 –1915. Parima ülevaate Jäneda ajaloost saab Jäneda mõisa muuseumis. Oluline koht on ka Eesti esimese põllutöökeskkooli ajalool, sest Jänedal on õppinud suur hulk eesti poliitikuid ja põllumajandusteadlasi. Jäneda vilistlane on ka Eesti Vabariigi president härra Arnold Rüütel. Nelijärvelt on Jäneda mõisa 4 km.

 

Aravete Kardirada 

Nelijärvelt 20 km kaugusel asub Eesti ja kogu Baltikumi suurim ja parim Aravete kardirada. Asfaltkattega ringraja pikkus on 1001 meetrit. Aravete krossirajal korraldatakse võistluskardi ja supermoto võistlusi, mida on ka pealtvaatajatel põnev jälgida.

 

RMK 375 km matkatee   Oandu – Ikla

Allikas: www.loodusegakoos.ee

Oandu-Ikla matkatee

RMK matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele. RMK matkatee läbib 6 maakonda, 2 rahvusparki ning 9 kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide, värvimärgistuse ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning puhkamisest.

Kolm head põhjust RMK matkateel matkamiseks.

  1. Kui te olete suur matkaja, siis tasub minna seetõttu, et nüüd on teil võimalus läbida Eesti pikim ja täiesti uus matkatee.
  2. Kui te pole suur matkaja, siis tasub minna seetõttu, et teil on kõik avastamisrõõmud alles ees.
  3. Kui te pole ei see ega teine, on teil siiski suurepärane võimalus avastada enda jaoks metsa eripalgelisus.

Matkatee II lõik Kalmeoja – Nikerjärve (38 km)

Peale Viru raba läbimist tuleb matkajal ületada Tallinn-Narva maantee. Siit algab matkatee teine lõik, mis viib matkaja esmalt Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale. Seda lõiku võiks väga lühidalt  iseloomustada nii – vana hea Kõrvemaa. Kõigepealt Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, kus on palju erinevaid loodusradu, telkimisalasid ja lõkkekohti. Seejärel Kõrvemaa maastikukaitseala, mis loodushoiu objektidega asustatud veidi hõredamalt, kuid looduse poolest kaunis ja huvitav.

Kui rääkida täpsemalt Matkatee kulgemisest selles piirkonnas, siis esimene osa ehk 32 kilomeetrit on puhtakujulist matkarada Põhja-Kõrvemaal kuni Aegviidu alevini. Osaliselt kattub matkatee ka Kõrvemaa Terviserajaga. Sealt edasi on 39 kilomeetrit vaheldumisi matkaradu ja kruusateid läbi Kõrvemaa kuni Paunküla veehoidlani. Edasi kuni maakonna piirini kulgeb matkatee valdavalt mööda erinevaid teid. Asustatud punktidest suurimad sel osal, mida matkatee läbib või mis jäävad selle vahetusse lähedusse, on Aegviidu, Ardu, Paunküla ja Kõue.

Ametlikud laagripaigad Matkateel selles piirkonnas on Järvi Pikkjärve telkimisala, Paukjärve telkimisala, Jussi telkimisala, Nikerjärve telkimisala, Mägede lõkkekohad, Noku lõkkekoht, Napu lõkkekoht, Hiieveski parkla lõkkekoht.

Nikerjärve telkimisalast 1,5 km kaugusel asub Nelijärve Puhkekeskus, kus pakutakse telkimisele vahelduseks majutust 2-5 kohalistes tubades , toitlustamist pubis, pesemisvõimalusi dushi all või vannis ja erinevaid leilisaunu. Purgatsi järves saab ujuda ja paadi-või vesirattaga sõita. Lisaks piljardit, koroonat, ping pongi, rannavollet või jalgpalli mängida, jalgrattaid ning tõukerattaid laenutada, akusid laadida jm. Võimalik hoiustada ka teie lisavarustust, et edasine teekond kulgeks  mõnusamalt. Puhkekeskus on avatud 24 tundi ööpäevas aastaringselt.

Vaatamisväärsusena peab kindlasti ära märkima kogu Kõrvemaa looduse, eraldi võib välja tuua Paukjärve, Jussi järved, Jussi nõmme, Valgehobusemäe, Noku talu, Kakerdaja raba ja sealt edasi Paunküla veehoidla ja Paunküla mäed.

Matkatee III lõik Nikerjärve – Hirvelaane (65 km)

Matkatee III lõik läbib Kõrvemaa maastikukaitseala, mis on loodushoiu objektidega asustatud veidi hõredamalt kui eelmine lõik, kuid looduse poolest kaunis ja huvitav.
Teele jääb ka üks Eesti pikimaid laudteelõike – laudtee üle Kakerdaja raba on üle kolme ja poole kilomeetri pikk.
Pärast Kakerdaja raba jääb teele 17 kilomeetrit vaheldumisi matkaradu ja kruusateid läbi Kõrvemaa kuni Paunküla veehoidlani. Peale Paunküla veehoidlat tuleb ületada Tallinna – Tartu maantee ning sealt edasi kulgeb matkatee valdavalt mööda erinevaid teid jõudes lõpuks Raplamaale.

Suuremad asusatud punktid Matketee III lõigu läheduses on Ardu, Paunküla ja Kõue.

Ametlikud Matkatee äärde jäävad laagripaigad Kõrvemaa maastikukaitsealal on Nikerjärve telkimisala, Mägede lõkkekohad, Kalajärve lõkkekoht, Noku lõkkekoht, Napu lõkkekoht ja Hiieveski parkla lõkkekoht.

Nikerjärve telkimisalast 1,5 km kaugusel asub Nelijärve Puhkekeskus, kus pakutakse telkimisele vahelduseks majutust 2-5 kohalistes tubades , toitlustamist pubis, pesemisvõimalusi dushi all või vannis ja erinevaid leilisaunu. Purgatsi järves saab ujuda ja paadi-või vesirattaga sõita. Lisaks piljardit, koroonat, ping pongi, rannavollet või jalgpalli mängida, jalgrattaid ning tõukerattaid laenutada, akusid laadida jm. Võimalik hoiustada ka teie lisavarustust, et edasine teekond kulgeks mõnusamalt.  Puhkekeskus on avatud 24 tundi ööpäevas aastaringselt.

Rajalõigule jäävatest vaatamisväärsustest tasub ära mainida Valgehobusemäe, Noku talukoha jaKakerdaja raba, sealt edasi Paunküla veehoidla ja Paunküla mäed.

Matkatee ametlik lõpppunkt on Ikla – küla, mis asub Eesti-Läti piiril.

Pärast mitmenädalast teelolemist võib peatumine ja retke läbi saamine tunduda äkiline. Neile, kel jalad veel kibelevad, soovitame külastada ka Ainažit. Selle piirilinna, eesti keeles Heinaste, ühtedeks  vaatamisväärsusteks on kindlasti merekooli muuseum, tuletornid ja muul.

Loodame, et naudite rändamist RMK matkateel!

UUS  !!! RMK 820 km matkatee   PERAKÜLA – AEGVIIDU – ÄHIJÄRVE

Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee

2013. aastal lisandus olemasolevale Oandu-Aegviidu-Ikla rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele. Uus haru loodi samal põhimõttel nagu esimenegi, sidudes olemasolevad rajad ja peatuskohad ühtseks teeks. See haru sai mõnevõrra pikem – kilomeetreid oli sellel esialgu tervelt 628.
2015 aastal lisandus nimetatud harule veel üks lõik – 192 km pikkune tee Perakülast Aegviiduni, mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavadki nüüd RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.

RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 820 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke – ilusaid liiva- ja kliburandu Läänemaal, süngeid metsalaasi Harjumaal, kauneid viljavälju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning kodumaiseid “kõige-kõige-kohti” Võrumaal.

Rada on looduses tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

IV lõik Alavere-Aegviidu (32 km) – Sellel lõigul jõuab matkatee Kõrvemaa metsade vahele. Alaveres jääb teele pood, kus võimalik moonavarusid täiendada. Teele jäävad ka Jägala jõgi ning Jänijõgi. Lõigu lõpp-punktiks on Aegviidu looduskeskus.

Aegviidu Looduskekusest 3,5 km kaugusel asub Nelijärve Puhkekeskus, kus pakutakse telkimisele vahelduseks majutust 2-5 kohalistes tubades , toitlustamist pubis, pesemisvõimalusi dushi all ja erinevaid leilisaunu. Purgatsi järves saab ujuda ja paadi- või vesirattaga sõita. Lisaks piljardit, koroonat, ping pongi, rannavollet või jalgpalli mängida, jalgrattaid ning tõukerattaid laenutada.  Puhkekeskus on avatud 24 tundi ööpäevas aastaringselt.

V lõik Aegviidu-Oostriku (107 km) – Aegviidu looduskeskuse õuelt algav matkatee lõik lookleb esimesed 30 kilomeetrit samas jäljes Oandu-Ikla matkateega.

Nikerjärve telkimisalast 1,5 km kaugusel asub Nelijärve Puhkekeskus, kus pakutakse telkimisele vahelduseks majutust 2-5 kohalistes tubades , toitlustamist pubis, pesemisvõimalusi dushi all ja erinevaid leilisaunu. Purgatsi järves saab ujuda ja paadi- või vesirattaga sõita. Lisaks piljardit, koroonat, ping pongi, rannavollet või jalgpalli mängida, jalgrattaid ning tõukerattaid laenutada.  Puhkekeskus on avatud 24 tundi ööpäevas aastaringselt.

Matsimäe oosile tõustes toimub lahknemine matkakodu “Rabav” juures, kus Ähijärve suund keerab otse lõunasse.
Üle Seli raba jõuab rada Simisallu ja sealt edasi Vargamäele ning sealt edasi üle Kodru raba Järva-Madisele. Siin saab mõneks ajaks otsa nö. klassikalises mõistes looduses matkamine, sest rada lookleb risti läbi Järvamaa suures osas mööda teid, mis valdavalt ääristatud põllu- ja heinamaadega.
Suurematest kohtadest jäävad rajale Järva-Madise, Aravete, Järva-Jaani ja Koeru, kus kõikjal võimalik varusid täiendada, tsivilisatsiooni nautida või siis lausa oma retke alustada-lõpetada.
Koeru läbitakse mööda peatänavat ning asulast välja jõudes võetakse suund Norra allikatele. Liigutakse edasi mööda kruusateed Endla looduskaitseala lääneossa.

 

 

Kõrvemaa maastikukaitseala

Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ei ole selgete piiridega: kohalikud juhatavad üht ja ametlikud teatmeteosed pisut teistmoodi. Kõige lihtsam on öelda vast nii:  Kõrvemaa jookseb kirde-suunalt ja Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni.

Eestimaa Šveitsiks kutsutud piirkond on erakordselt mitmekesine. Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit hõlmab endas haruldasi karstialasid:  jõed voolavad nii maa all kui maa peal ja on kuivematel perioodidel oma koobastikega põnevaks uurimispaigaks.

Ennekõike räägitakse Kõrvemaast aga suurte rabade ning künklike mõhnade ja oosidega seoses. Legendi järgi olevat Kalevipoeg siin künniväsimust puhanud, hundid sel ajal aga tema valge hobuse maha murdnud. Kalevipoja hobuse kerest olla saanud alguse Kõrvemaa kõrgeim punkt, 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi ning poolelijäänud künd on põhjuseks piirkonna mühklikule maastikule. Täna aitab Valgehobusemäelt avanevat suurepärast vaadet nautida ka 28 meetri kõrgune huvilistele avatud vaatetorn.

RMK suurepärased matkarajad Harjumaal :  Sõõriksoo loodusrada, Kakerdaja raba, Uuejärve loodusrada ja Paukjärve loodusrada.

Piirkond on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest (viimastel aastatel on siit leitud 23 liiki käpalisi), samuti on Kõrvemaa oluliseks pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Foto- ja vaatlusrõõmu pakuvad kevaditi ka metsiste pulmatantsud vaiksetel metsalagendikel.

Paljude jaoks mõjub nimi – Kõrvemaa – veidi eksitavalt. Kuiva ja lageda pinnase asemel leiad siit üle 100 erineva nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat:  Soodla ja Paunküla. Valgejõgi oma käändude, kobraste ehitatud tammide ja väikeste kärestikega on eriti populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas. Kõrvemaal on  kõige rohkem männikuid, järgnevad kaasikud ja kuusikud. Metsas on suurepärased matkarajad Harjumaal.  Mets ongi Kõrvemaa roheline kuld.

Sügisel tasub Kõrvemaale fotojahile tulla: kui ilvest, karu või kotkaid pildile püüda ei õnnestu, tagavad elamuse värviküllased rabad ja metsad. Vaheldusrikkad maastikud muudavad Kõrvemaa ideaalseks sihtkohaks kõigile loodushuvilistele.